Maailma tippude seas: Eesti tõusis pressivabaduse indeksis kahe koha võrra

MTÜ Piirideta Reporterid (Reporters Without Borders) annab juba kolmandat kümnendit välja pressivabaduse indeksit, reastades üksteise taha 180 riiki üle terve ilma.

Tabeli esikohal troonib taas – juba kaheksandat aastat jutti – Norra. Teisel kohal paikneb Taani, kolmandal aga Rootsi.

Eesti asetub Hollandi (4. koht) ja Soome (5. koht) järel kuuendaks, tõustes aastaga kahe koha võrra.

Eestile järgnevad omakorda Portugal (7. koht) ja Iirimaa (8. koht), tõmmates kokku riikide nimistu, kus hinnatakse Piirideta Reporterite poolt pressivabaduse situatsiooni „heaks“, ehk parimaks võimalikuks üle terve maailma.

Teised Balti riigid ei jää Eestist kaugele maha: Läti asetus tänavu kaheteistkümnendaks, Leedu aga kolmeteistkümnendaks. Sealmail hinnatakse pressivabaduse taset „rahuldavaks“ – seda ühes kolmekümne viie teise riigiga.

Idast vaatab vastu aga juba „väga tõsine olukord“: Venemaa asetub tabelis 162. kohale, ümbritsetuna Djibouti (161. koht) ja Nicaraguaga (163. koht). „Väga tõsiseks“ – ehk halvimaks võimalikuks – peetakse pressivabaduse seisu kokku kolmekümne kuues riigis.

Tabeli ankruviisik koosneb Iraanist (176. koht), Põhja-Koreast (177. koht), Afganistanist (178. koht), Süüriast (179. koht) ja Eritreast (180. koht).

Piirideta Reporterite tänavusest hinnangust joonistuv pilt näitab, et turvalisimalt saavad ajakirjanikud tunda end Euroopas, pressile ohtlikuimaks on hinnatud aga Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika regioon.

Erilise probleemkohana toodi esile Gazas toimuv, kus on alates 2023. aasta oktoobrist surma saanud Iisraeli rünnakute tagajärjel rohkem kui 100 ajakirjanikku, vähemalt 22 neist just nimelt töö käigus. Piirideta Reporterite hinnangul ilmestab reaktsioon Gazas toimuvale seda, et rahvusvahelisel tasandil puudub ajakirjanike õiguste eest seismiseks selge poliitiline tahe.

Piirideta Reporterid tõid üleilmsete murekohtade puhul esile kaks peamist suundumust: aina rohkem riigivalitsejaid ei kipu täitma oma kohust seista vaba ajakirjanduse eest ning tänavune n-ö supervalimiste aastakäik tõotab ohtralt rünnakuid ajakirjanduse vastu. Näiteks on juba täheldatud rünnakuid ajakirjanike pihta valimiste ja riigipöörete taustal Aafrikas.

Häiriva nähtusena on välja toodud ka tehisintellekti kaasamine valeinfo tööriistakasti: esile toodi juhtum Slovakkiast, kus läks ringlema sealse ajakirjaniku Monika Todova häält järele aimav pahatahtlik võltssalvestis parlamendivalimiste ja altkäemaksu teemal. Piirideta Reporterite sõnutsi on see üks esimesi omalaadseid dokumenteeritud juhtumeid sellest, kuidas valimiste kulgu on üritatud mõjutada tehisintellekti loodud võltsinguga, kasutades ära ajakirjaniku positsiooni just nimelt valimiste mõjutamisel.

Euroopa ja Kesk-Aasia puhul tuuakse eraldi välja ka Kremli mõju problemaatika – seda eriti Valgevene, Türkmenistani ja Gruusia näol. Viimase puhul on toodud välja, et sealne võimupartei lõhestab ühiskonda, läheneb vaimselt aina enam Moskvale ning viib ellu poliitikat, mis on pressi suhtes vaenulik. Ka Aserbaidžaan on toodud negatiivsete arengute poolest välja, rõhudes sealsetele presidendivalimistele ning nendeks valmistudes toimunud meedia survestamisele ja ajakirjanike vangistamisele.

Lisaks väljendatakse muret n-ö orbaniseerumise üle: sõltumatut ajakirjandust piiratakse nii Viktor Orbani juhitud Ungaris (67. koht) kui ka Robert Fico tüüritud Slovakkias (29. koht). Ajakirjandusvabadust pannakse lisaks nendele riikidele proovile ka Malta (73. koht) ja Kreeka (88. koht) poolt, leitakse Piirideta Reporterite poolt.

Ühe positiivse üllatajana toodi aga välja Ukraina, mis on hüpanud sõjaseisust hoolimata 18 korra võrra kõrgemale, paiknedes tänavu pressivabaduse indeksis 61. positsioonil – riik on suutnud vähendada poliitilist sekkumist ajakirjanikke tegemistesse ning oluliselt on vähenenud ka surma saanud ajakirjanike arv.