FAKTIKONTROLL | Vaktsiinivalede popurrii: vaktsiin tapab noori rohkem ja vaktsineerimine on teinud suurt halba inimkonna edendamisel

Postituses on loetletud hulk erinevaid väiteid vaktsiinide väidetava ohtlikkuse kohta. Postitus on ise väikese ulatusega, kuid koondab endas hulga eksitavaid väiteid, millega püütakse inimesi emotsionaalselt vaktsiinidest kaugenema panna. Mingit tõepõhja neil väidetel ei ole. Need on paistatud ning emotsionaalsed valed.

Väide pärineb veebilehelt Children's Health Defence, mis avaldab regulaarselt maailma esivaktsiinivastase Robert F. Kennedy Jr. materjale. Loos väideti nagu oleks Iisraeli terviseminister Dr. Hervé Seligmann (tähelepanu tasub juhtida juba ainuüksi nimeveale) öelnud, et COVID-19 vaktsiin tapab 40 korda rohkem eakaid kui koroona. Pseudoallikas viitas lisaks nagu oleks ka noorte seas suremus märkimisväärselt kasvanud.

Iisraeli terviseminister pole sellist asja eales öelnud. Jaanuari lõpus avaldas minister, et vaktsineerimine on olnud edukas, kõrvalmõjud on olnud vähesed. Väide, nagu Pfizeri koroonavaktsiin tapaks noori rohkem ei vasta tõele. (1; 2; 3)

Taaskord on internetimütoloogia keeranud vinti juurde loole, mis niigi tõele ei vasta. Nimelt ringles aasta alguses inglisekeelses sotsiaalmeedias väide nagu oleks koroonavaktsiin põhjustanud 366 protsenti rohkem raseduste katkemisi. Internetis ringlenud hirmutav väide tõlgendab statistikalt ekslikult - kuue esimese vaktsineerimisnädala vältel 2021. aasta alguses esines ÜK-s kümnel vaktsineeritud naisel raseduse katkemine. Kurb ja külm statistika aga näitab, et nende katkemine on korrelatsioon vaktsineerimata naiste puhul esinevatele raseduste katkemisele. Uuemad uuringud annavad lapseootel naistele julgustust end vaktsineerida, sest vaktsineerimine kaitseb lisaks emale ka beebit. (4; 5; 6). Eestikeelses väites täheldatud laste surmasid seega õnneks ei ole.

Teada on ka sadu vaktsiiniga välditavate haiguste kõrvalmõjusid. Näiteks difteeria puhul surm või halvatus. Haiguse vaktsiini puhul on täheldatud punetust vaktsineerimiskohal. Leetrite puhul on ühel lapsel tuhandest ajuturse, vaktsiini puhul on täheldatud ühel lapsel 20 000 ajutist kehvverestust, mis võib põhjustada verejookse. Lastehalvatuse puhul sureb kolm last kümnest, sama haiguse vaktsiini puhul on märgitud, et vaktsiini mõjul võib 1 laps kümnest kaotada isu. (7).

Sellele väitele ei leidu tõestust. Varasemad teadusuuringud on leidnud, et laste hulgas pole vaktsineerimistel ning leukeemia esinemisel seost - vähihaigeid lapsi iseloomustas pigem perekonna madalam majanduslik olukord ja sellest tulenev hilinev diagnoos. Mitmed vaktsiinid aitavad aga viirustes tulenevaid vähktõbesid ära hoida, heaks näiteks on HPV-viirus, mille vastu tütarlapsi vaktsineeritakse. Meie vähiriski ei tõsta mitte vaktsiinid, vaid meie toitumine ja eluviisid. (8, 9, 10).

Aafrikat ümbritsevaid valeväiteid oleme varemgi kontrollinud (11; 12). Aafrikast tuli möödunud aasta üks parimaid vaktsiiniuudiseid, nimelt saadi piir ette kontrollimatult levinud lastehalvatusele. Ilma vaktsineerimiseta oleks Aafrikas vastsündinute seas suremus miljoni võrra suurem. (13; 14). Aafrikas on COVID-19 pandeemiast tingitud majanduskriis ning maailma majanduse sulgemine mitmel pool viinud toidunappuseni, mis seni kuni läänemaailm end vaktsineerida saab, näljasurmadeni viia võib (15).

Tänu vaktsiinide efektiivsele toimele on maailmast kadunud eelviidatud lastehalvatus ning rõuged. Iga järgnev põlvkond saab eelmisest paremat arstiabi, sh vaktsineerimata inimesed. Tänu meditsiini ligipääsetavusele on aina enam paremini kättesaadavad ka muud ravivõimalused, näiteks osteopaatiagi.