Kõnekaardid on ja jäävad, nad on ikkagi väga levinud teenus. Aga isegi kui inimene ei anna ostmisel ennast identifitseerivat infot (näiteks passi), siis kuritegevuse ennetamiseks või tuvastamiseks on tehniliste meetmetega võimalik identifitseerida umbkaudset ala, kust kõne tehti ja milliselt numbrilt.

Seadused peavad olema tehtud ikkagi ausate ja õigete inimeste jaoks ning enamik neist on ehk valmis natuke oma privaatsusest ohverdama ühiskonna turvalisuse nimel. Näiteks kui sa sõidad autoga ja su autol on number, siis sa oled ka sellega osa oma privaatsusest kaotanud.

Otsustati, et minister moodustab töörühma, kes valmistab valitsusele 15. juuliks ette määruse eelnõu, mis tuleneb telekommunikatsiooniseaduse paragrahvist 37 (mis vabas versioonis tõlgendatuna kohustab operaatoreid andma politseile kõneeristusi).

Selleks on vaja kahte asja: vabariigi valitsuse määrust, mis sätestab, mis laadi infot operaatorid on kohustatud andma ja kokkulepet, kuidas see operaatoritele hüvitatakse, sest muudatused IT süsteemides kätkevad endas kulutusi.