Kas te kujutate ette, et Eesti Vabariigi peaminister peaks Riigikogule propagandakõne sellest, kuidas vabariigi valitsus kuulub ühele parteile? Ei kujuta, aga meie armsas Tallinnas on selline asi paraku võimalik.

Tõsi ta on, et 15. novembril saab kaks aastat päevast, mil linnavolikogu kinnitas Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas - tööle asus Jüri Ratase juhitav linnavalitsus. Kuigi pärast viimaseid Riigikogu valimisi tõusis tänavu aprillis uueks linnapeaks tunduvalt autoritaarsema stiiliga Edgar Savisaar ja vahetus ka paar abilinnapead, on viimased kaks aastat valitsenud Tallinna üks erakond, üks poliitika.

Eks ideaalis ole ju üksi linna- või riigi valitsuse juhtimine iga erakonna unistus. Ei pea pidevalt koalitsioonipartneritega keerulisi kompromisse otsima, saab rahus viia elu oma poliitilist programmi. Ainuvõimul on aga ka oma väga suured ohud ja Keskerakond on Tallinnas neid ohte korduvalt kinnitanud.

Täna on Tallinna linna eelarve ligi seitse miljardit krooni, järgmisel aastal veelgi suurem. Selle raha jagamise otsustab Keskerakond, seda raha jagab Keskerakond ja selle raha jagamist kontrollib Keskerakond.

Sellise skeemi puhul on korruptsioonirisk enam kui suur. Savisaar on juba oma partei rahade liigutamisel paistnud silma väga hämarate skeemidega, lisaks on ta tõmmanud ligi igasugu kahtlase taustaga kommunaalpoliitikuid. Nii sünnib Vabaduse väljakul linnavalitsuse majas ridamisi otsuseid, mis Tallinnale kui Euroopa Liidu liikmesriigi pealinnale au ei tee. Linna ja partei rahakott aetakse pidevalt segi.

Sajad linnakorterite odavmüügid ja nende varjus kesklinna korterite kantimine erakonna toetajatele, korterimüügi kasutamine sundparteistamiseks, linna propagandakulude hüppeline tõus, skandaalne Harju tänava kinnistute ostutehing, Sakala keskusele ebaseaduslikult lammutusloa väljastamine, erakonna kahele suursponsorile kuue miljardi krooni suuruse koolitehingu kinkimine. Need on vaid mõned näited Keskerakonna bütsantslikust valitsemisstiilist.

Samas võtab linnavalitsus üha uusi suuremahulisi kohustusi, mistõttu ähvardab pealinna juba uuel aastal tõsine finantskriis. Tegelikult on Tallinnal suuri raskusi juba tänavuse eelarve tulude poole täitmisega.

Kõige selle tulemusena meenutab Tallinn järjest enam suuri Ida-Viru linnu või paari aasta tagust Ventspilsi, kus üks kõikvõimas bojaar karistamatult jagab ja valitseb. Ventspilsi linnapea on aga täna kriminaaluurimise all.

Keskerakondlastele meeldib rõhutada, et mis te, opositsioon, virisete, Tallinna valijate enamus on ju meile selleks kõigeks mandaadi andnud. Tõsi, viimastel kahtedel valimistel on Keskerakond saanud 51% volikogu kohtadest, aga samas vaid napilt 40% valijate toetuse.

Seega ei ole tallinlaste enamus kunagi Savisaare ja tema partei poolt hääletanud. Tänane valimissüsteem on kehtestatud igati demokraatlikul moel, sama demokraatlikul viisil annab seda aga ka vajadusel muuta.

Mind on süüdistatud, et ma nägevat vaid Keskerakonnas halba. Kaugel sellest, kahe aasta jooksul on tulnud linnavalitsusest ka mitmed positiivseid algatusi. Olgu selleks siis rohelise pealinna tiitli algatamine, nn Viru pojale ehituskeelu seadmine, uue mereäärse linnakeskuse planeering, mitmed suured tee-ehitusprojektid või Tallinna uute trammiliinide otsustamine.

Paraku on need igati kiiduväärt sammud jäänud aga kümnete räpaste tehingute varju. Just need tehingud on kujundanud tänase linnavalitsuse näo. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et tallinlaste enamus on valmis valima endale kahe aasta pärast euroopalikke väärtusi austava linnavõimu. Just linnakodanike õiglast häält kardab Keskerakond kõige rohkem.