Ei saa öelda, et viimastel aastatel kellelgi raha polnud, aga inimesed muutusid 1998. aasta teisel poolel säästlikumaks ja olid seda terve 1999. aasta. Ka tänavu ei saa öelda, et on hakatud hoogsalt rohkem tarbima, aga neil, kes kaupa pakuvad, on selge nägemus, et heaolu kasvab ja Eesti areneb.

Usk sellesse, et homme on parem kui täna, on see, mis neid poode avab, mitte see, et täna kohutavalt rohkem tarbitaks. Säästlikkus kestab ka aastal 2000 ja hea, kui see ka edaspidi nii oleks. Hüppelist tarbimise kasvu ma ei näe, küll aga positiivseid arenguid.

Investeeringuriskid ei ole väga suured. See on vana küsimus - kui palju kaubamaju Eestisse veel mahub. Kui tehakse kauplus, kus on kiire ja mugav oste sooritada, hea kaubavalik, kiire teenindus või veel parem, kui kõik koos, on neil kohta ja ruumi Eestis veel küll. Ma ei väidaks seega, et konkurents oleks tugev. Pigem on pärssivaks legaalse ja illegaalse kaubanduse suhe. Teisalt on see jälle potentsiaal, sest inimesed tahavad juba veidike paremat keskkonda, kust paremaid kaupu osta ja elustiile harrastada.

Tallinna Kaubamaja noorteosakonna tasuvuses olen väga kindel. Konkurentsi tuleb analüüsida, aga seda ei tohi karta.